\u00dcle maailma p\u00f6\u00f6ratakse isegi tehaste ja ladude rajamisel \u00fcha enam t\u00e4helepanu hoonete arhitektuursele elegantsile ja energiat\u00f5hususele. Fotodel kujutatud hooned on kahtlemata \u00fched v\u00e4hestest omataolistest arhitektuurimeistriteostest maailmas ning peegeldavad seda suundumust suurep\u00e4raselt. Leedus p\u00f6\u00f6ratakse arhitektuurilisele v\u00e4ljendusele k\u00fcll v\u00e4hem t\u00e4helepanu, kuid meie hooned paistavad silma oma j\u00e4tkusuutlikkuse ja kaasaegsete insenerilahenduste poolest.<\/p>\n\n\n\n
Vilnius Techi arhitektuuriteaduskonna dotsendi Donaldas Trainauskase s\u00f5nul on Norra m\u00f6\u00f6blitehas The Plus \u00fcks viimaste aastate silmapaistvamaid t\u00f6\u00f6stusarhitektuuri n\u00e4iteid, mis eristub nii j\u00e4tkusuutlike lahenduste kui ka maastikuga harmoonilise l\u00f5imumise poolest.<\/p>\n\n\n\n
Taanis Kopenhaagenis asuv CopenHill (Amager Bakke) ei ole k\u00fcll enam uus objekt, kuid teadlase s\u00f5nul on see j\u00e4tkuvalt \u00fcks maailma tuntumaid t\u00f6\u00f6stusarhitektuuri projekte:<\/p>\n\n\n\n
\u201eKuulsa arhitektuurib\u00fcroo Bjarke Ingels Groupi (BIG) projekteeritud j\u00e4\u00e4tmep\u00f5letusjaamast on saanud linnale oluline t\u00f5mbenumber, kus tehnoloogiline taristu on edukalt \u00fchendatud avalike funktsioonidega.\u201c<\/p>\n\n\n\n
Sel aastal valmiv Henning Larseni logistikakeskus Madalmaades on \u00fcks arhitektuurib\u00fcroo uusimaid projekte, mis n\u00e4itab, kuidas ka suuremahulisi logistikaobjekte on v\u00f5imalik projekteerida puitkonstruktsioonide abil ning samal ajal j\u00e4rgida k\u00f5rgeid arhitektuurilisi ja j\u00e4tkusuutlikkuse standardeid.<\/p>\n\n\n\n
Dotsent D. Trainauskas r\u00f5hutab, et t\u00e4nap\u00e4evased tehased ja laohooned, eriti logistika sektoris kasutatavad rajatised, on muutunud k\u00f5rgemaks. See v\u00f5imaldab maapinda t\u00f5husamalt kasutada ja parandab hoonete kasutusmugavust.<\/p>\n\n\n\n
\u201eTehnoloogiad v\u00f5imaldavad ladustada kaupu vertikaalselt ehk samale pinnale mahutada rohkem. T\u00e4nap\u00e4eva ladudes on rohkem loomulikku valgust, katustele paigaldatakse tavaliselt p\u00e4ikesepaneelid, et toota elektrit kohapeal, samuti kogutakse ja kasutatakse vihmavett uuesti. M\u00f5nel juhul toodab hoone isegi rohkem energiat, kui ise tarbib,\u201c selgitab ta.<\/p>\n\n\n\n
Uute tehnoloogiate arenguga saab selliseid hooneid lammutada ja nende asemele rajada veelgi uuemaid ja moodsamaid ladusid. Selliseid rajatisi vaadeldakse \u00fcha enam nagu autosid: teatud aja m\u00f6\u00f6dudes soovitakse uuendusi ning investeerida millessegi kaasaegsemasse ja t\u00f5husamasse.<\/p>\n\n\n\n
Samas r\u00f5hutab teadlane, et lao- ja t\u00f6\u00f6stushoonete arengusuund liigub aina moodsama, keskkonnaga paremini kohanduva ja elegantsema arhitektuuri poole.<\/p>\n\n\n\n
\u201eV\u00e4lismaal ei kavandata selliseid hooneid enam lihtsalt linnaserva paigutatud kastidena. Neid projekteeritakse ja ehitatakse pigem parkidena, millel on rohekatused, puidust fassaadielemendid ja muud keskkonnas\u00f5bralikud lahendused. Selliste hoonete rajamine on siiski kallis ning seet\u00f5ttu leidub praegu vaid \u00fcksikuid arendajaid, kes on valmis investeerima laohoonete arhitektuurilistesse lahendustesse. Tulevikus v\u00f5ivad sellised hooned aga muutuda pigem reegliks kui erandiks,\u201c usub D. Trainauskas.<\/p>\n\n\n\n
Ka Leedus soovivad arendajad loomulikult, et nende rajatavatel ja hallatavatel hoonetel oleks arhitektuuriline v\u00e4\u00e4rtus, kuid t\u00e4helepanu keskmes on ka j\u00e4tkusuutlikkus ja majanduslik efektiivsus.<\/p>\n\n\n\n
SIRINi kinnisvarahalduse juht Giedrius Valkaitis m\u00e4rgib, et t\u00e4nap\u00e4eval on \u00e4ritegevuse t\u00f5husus tihedalt seotud j\u00e4tkusuutlikkusega.<\/p>\n\n\n\n
\u201eT\u00e4nap\u00e4eval on ettev\u00f5tte t\u00f5husus lahutamatult seotud j\u00e4tkusuutlikkusega, mis peab kajastuma igap\u00e4evases tegevuses. Ettev\u00f5tted arvutavad hoolikalt, millised on nende kulud k\u00fclmal perioodil, kui palju maksab \u00fche kaubaaluse ladustamine, saadetise t\u00f6\u00f6tlemine v\u00f5i sujuva t\u00f6\u00f6 tagamine tippkoormuse ajal. Seet\u00f5ttu on j\u00e4tkusuutlikkusest saanud sisuliselt t\u00f5hususe s\u00fcnon\u00fc\u00fcm,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n
Tema s\u00f5nul v\u00f5ivad kaks sama suurusega ja sarnase \u00fc\u00fcrihinnaga ladu tuua ettev\u00f5ttele kaasa t\u00e4iesti erinevad tegevuskulud. \u00dches v\u00f5ivad k\u00f5rgemad olla k\u00fctte- ja valgustuskulud, teises v\u00f5ib osa pinnast j\u00e4\u00e4da halvasti kasutatavaks ebasobivate projekteerimisotsuste t\u00f5ttu. Tegevusele mittesobivad p\u00f5randad v\u00f5ivad piirata kasutatava tehnika valikut ning ebamugavalt planeeritud laadimisalad pikendada iga veoki teenindamise aega.<\/p>\n\n\n\n
G. Valkaitise s\u00f5nul ei s\u00f5ltu lao t\u00f5husus \u00fcksnes selle pindalast, vaid ka mahust ja k\u00f5rgusest. Suurem k\u00f5rgus loob v\u00e4\u00e4rtust vaid juhul, kui kogu taristu on kohandatud konkreetse tegevuse vajadustele. Sama olulised on ka p\u00f5randad: nende kandev\u00f5ime ja tasasus peavad vastama kasutatavatele riiulis\u00fcsteemidele, t\u00f5stukitele ja automatiseeritud seadmetele. Sobimatu p\u00f5randapind aeglustab t\u00f6\u00f6d, kiirendab seadmete kulumist ja piirab automatiseerimisv\u00f5imalusi.<\/p>\n\n\n\n
\u201eT\u00f5husust m\u00f5jutavad suurel m\u00e4\u00e4ral ka transpordi- ja kaubavood. H\u00e4sti planeeritud laadimisalad, mugavad juurdep\u00e4\u00e4suteed ning transpordi broneerimiss\u00fcsteemid l\u00fchendavad laadimisaega ja v\u00f5imaldavad samade ressurssidega teha rohkem operatsioone,\u201c toob ta n\u00e4iteid.<\/p>\n\n\n\n
Nagu G. Valkaitis m\u00e4rgib, on hoone t\u00f5husus tihedalt seotud ka t\u00f6\u00f6tajate heaoluga. Kaasaegsed ventilatsiooni-, \u00f5hufiltreerimis- ja valgustuss\u00fcsteemid tagavad mugava sisekliima, samas kui puhke- ja haljasalad, hea \u00fchistranspordi\u00fchendus, jalgrattaparklad ning elektris\u00f5idukite laadimistaristu aitavad luua atraktiivsemat t\u00f6\u00f6keskkonda.<\/p>\n\n\n\n
\u201eHea hoone ei ole lihtsalt \u00fcksikute tehnoloogiate kogum. Suurim v\u00e4\u00e4rtus luuakse siis, kui k\u00f5ik lahendused toimivad \u00fchtse s\u00fcsteemina, aidates s\u00e4\u00e4sta energiat, kasutada ruumi t\u00f5husamalt, kiirendada igap\u00e4evaseid t\u00f6\u00f6protsesse ning pakkuda t\u00f6\u00f6tajatele mugavaid t\u00f6\u00f6tingimusi,\u201c r\u00f5hutab G. Valkaitis.<\/p>\n\n\n\n
Samas ei taga hoone energiat\u00f5hususe klass ega j\u00e4tkusuutlikkuse sertifikaat iseenesest v\u00e4iksemaid kulusid. \u00dc\u00fcrniku jaoks on k\u00f5ige olulisem see, kuidas hoone toimib igap\u00e4evaselt: kui palju energiat kulub k\u00fcttele, ventilatsioonile ja valgustusele, kuidas juhitakse erinevaid tsoone ning kui suur osa elektrienergiast toodetakse kohapeal. G. Valkaitise s\u00f5nul on j\u00e4tkusuutlikkusest saanud Leedus \u00fcks peamisi kriteeriume t\u00f6\u00f6stus- ja laohoonete arendamisel v\u00f5i valikul.<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4iteks k\u00fclmal aastaajal n\u00e4itavad j\u00e4tkusuutliku hoone eeliseid k\u00f5ige selgemalt k\u00fcttearved. \u00d5hutihedad konstruktsioonid, kvaliteetne soojusisolatsioon ning t\u00f5husad v\u00e4rava- ja laadimisala lahendused v\u00e4hendavad soojuskadusid. Eraldi tsoonide juhtimine v\u00f5imaldab mitte k\u00fctta kasutamata ruume ning hoida just sellist temperatuuri, mida konkreetne tegevus tegelikult vajab.<\/p>\n\n\n\n
\u201e\u00dcha olulisemaks muutub ka nutikas hoone juhtimine. Hoone halduss\u00fcsteemid koguvad pidevalt andmeid sise- ja v\u00e4listemperatuuri, \u00f5huniiskuse, valgustuse, energiatarbimise ning erinevate ruumide kasutusintensiivsuse kohta. Nende andmete p\u00f5hjal saab k\u00fctet, ventilatsiooni ja valgustust automaatselt kohandada vastavalt muutuvatele tingimustele. Tegelik kasu s\u00fcnnib siis, kui kohapealne elektritootmine toimib koos \u00f5hutiheda hoone, kaasaegse LED-valgustuse, tsoonip\u00f5hise juhtimise ja energiakasutuse seirega,\u201c selgitab G. Valkaitis.<\/p>\n\n\n\n