Selliseid hooneid on maailmas vaid üksikuid: need köidavad nii turiste kui ka investoreid

Üle maailma pööratakse isegi tehaste ja ladude rajamisel üha enam tähelepanu hoonete arhitektuursele elegantsile ja energiatõhususele. Fotodel kujutatud hooned on kahtlemata ühed vähestest omataolistest arhitektuurimeistriteostest maailmas ning peegeldavad seda suundumust suurepäraselt. Leedus pööratakse arhitektuurilisele väljendusele küll vähem tähelepanu, kuid meie hooned paistavad silma oma jätkusuutlikkuse ja kaasaegsete insenerilahenduste poolest.

Arhitektuursed eeskujud kogu maailmale

Vilnius Techi arhitektuuriteaduskonna dotsendi Donaldas Trainauskase sõnul on Norra mööblitehas The Plus üks viimaste aastate silmapaistvamaid tööstusarhitektuuri näiteid, mis eristub nii jätkusuutlike lahenduste kui ka maastikuga harmoonilise lõimumise poolest.

Taanis Kopenhaagenis asuv CopenHill (Amager Bakke) ei ole küll enam uus objekt, kuid teadlase sõnul on see jätkuvalt üks maailma tuntumaid tööstusarhitektuuri projekte:

„Kuulsa arhitektuuribüroo Bjarke Ingels Groupi (BIG) projekteeritud jäätmepõletusjaamast on saanud linnale oluline tõmbenumber, kus tehnoloogiline taristu on edukalt ühendatud avalike funktsioonidega.“

Sel aastal valmiv Henning Larseni logistikakeskus Madalmaades on üks arhitektuuribüroo uusimaid projekte, mis näitab, kuidas ka suuremahulisi logistikaobjekte on võimalik projekteerida puitkonstruktsioonide abil ning samal ajal järgida kõrgeid arhitektuurilisi ja jätkusuutlikkuse standardeid.

Dotsent D. Trainauskas rõhutab, et tänapäevased tehased ja laohooned, eriti logistika sektoris kasutatavad rajatised, on muutunud kõrgemaks. See võimaldab maapinda tõhusamalt kasutada ja parandab hoonete kasutusmugavust.

„Tehnoloogiad võimaldavad ladustada kaupu vertikaalselt ehk samale pinnale mahutada rohkem. Tänapäeva ladudes on rohkem loomulikku valgust, katustele paigaldatakse tavaliselt päikesepaneelid, et toota elektrit kohapeal, samuti kogutakse ja kasutatakse vihmavett uuesti. Mõnel juhul toodab hoone isegi rohkem energiat, kui ise tarbib,“ selgitab ta.

Uute tehnoloogiate arenguga saab selliseid hooneid lammutada ja nende asemele rajada veelgi uuemaid ja moodsamaid ladusid. Selliseid rajatisi vaadeldakse üha enam nagu autosid: teatud aja möödudes soovitakse uuendusi ning investeerida millessegi kaasaegsemasse ja tõhusamasse.

Samas rõhutab teadlane, et lao- ja tööstushoonete arengusuund liigub aina moodsama, keskkonnaga paremini kohanduva ja elegantsema arhitektuuri poole.

„Välismaal ei kavandata selliseid hooneid enam lihtsalt linnaserva paigutatud kastidena. Neid projekteeritakse ja ehitatakse pigem parkidena, millel on rohekatused, puidust fassaadielemendid ja muud keskkonnasõbralikud lahendused. Selliste hoonete rajamine on siiski kallis ning seetõttu leidub praegu vaid üksikuid arendajaid, kes on valmis investeerima laohoonete arhitektuurilistesse lahendustesse. Tulevikus võivad sellised hooned aga muutuda pigem reegliks kui erandiks,“ usub D. Trainauskas.

Tähelepanu keskmes on hoone tõhusus

Ka Leedus soovivad arendajad loomulikult, et nende rajatavatel ja hallatavatel hoonetel oleks arhitektuuriline väärtus, kuid tähelepanu keskmes on ka jätkusuutlikkus ja majanduslik efektiivsus.

SIRINi kinnisvarahalduse juht Giedrius Valkaitis märgib, et tänapäeval on äritegevuse tõhusus tihedalt seotud jätkusuutlikkusega.

„Tänapäeval on ettevõtte tõhusus lahutamatult seotud jätkusuutlikkusega, mis peab kajastuma igapäevases tegevuses. Ettevõtted arvutavad hoolikalt, millised on nende kulud külmal perioodil, kui palju maksab ühe kaubaaluse ladustamine, saadetise töötlemine või sujuva töö tagamine tippkoormuse ajal. Seetõttu on jätkusuutlikkusest saanud sisuliselt tõhususe sünonüüm,“ ütleb ta.

Tema sõnul võivad kaks sama suurusega ja sarnase üürihinnaga ladu tuua ettevõttele kaasa täiesti erinevad tegevuskulud. Ühes võivad kõrgemad olla kütte- ja valgustuskulud, teises võib osa pinnast jääda halvasti kasutatavaks ebasobivate projekteerimisotsuste tõttu. Tegevusele mittesobivad põrandad võivad piirata kasutatava tehnika valikut ning ebamugavalt planeeritud laadimisalad pikendada iga veoki teenindamise aega.

G. Valkaitise sõnul ei sõltu lao tõhusus üksnes selle pindalast, vaid ka mahust ja kõrgusest. Suurem kõrgus loob väärtust vaid juhul, kui kogu taristu on kohandatud konkreetse tegevuse vajadustele. Sama olulised on ka põrandad: nende kandevõime ja tasasus peavad vastama kasutatavatele riiulisüsteemidele, tõstukitele ja automatiseeritud seadmetele. Sobimatu põrandapind aeglustab tööd, kiirendab seadmete kulumist ja piirab automatiseerimisvõimalusi.

„Tõhusust mõjutavad suurel määral ka transpordi- ja kaubavood. Hästi planeeritud laadimisalad, mugavad juurdepääsuteed ning transpordi broneerimissüsteemid lühendavad laadimisaega ja võimaldavad samade ressurssidega teha rohkem operatsioone,“ toob ta näiteid.

Kaasaegsed energiatõhususe tehnoloogiad

Nagu G. Valkaitis märgib, on hoone tõhusus tihedalt seotud ka töötajate heaoluga. Kaasaegsed ventilatsiooni-, õhufiltreerimis- ja valgustussüsteemid tagavad mugava sisekliima, samas kui puhke- ja haljasalad, hea ühistranspordiühendus, jalgrattaparklad ning elektrisõidukite laadimistaristu aitavad luua atraktiivsemat töökeskkonda.

„Hea hoone ei ole lihtsalt üksikute tehnoloogiate kogum. Suurim väärtus luuakse siis, kui kõik lahendused toimivad ühtse süsteemina, aidates säästa energiat, kasutada ruumi tõhusamalt, kiirendada igapäevaseid tööprotsesse ning pakkuda töötajatele mugavaid töötingimusi,“ rõhutab G. Valkaitis.

Samas ei taga hoone energiatõhususe klass ega jätkusuutlikkuse sertifikaat iseenesest väiksemaid kulusid. Üürniku jaoks on kõige olulisem see, kuidas hoone toimib igapäevaselt: kui palju energiat kulub küttele, ventilatsioonile ja valgustusele, kuidas juhitakse erinevaid tsoone ning kui suur osa elektrienergiast toodetakse kohapeal. G. Valkaitise sõnul on jätkusuutlikkusest saanud Leedus üks peamisi kriteeriume tööstus- ja laohoonete arendamisel või valikul.

Näiteks külmal aastaajal näitavad jätkusuutliku hoone eeliseid kõige selgemalt küttearved. Õhutihedad konstruktsioonid, kvaliteetne soojusisolatsioon ning tõhusad värava- ja laadimisala lahendused vähendavad soojuskadusid. Eraldi tsoonide juhtimine võimaldab mitte kütta kasutamata ruume ning hoida just sellist temperatuuri, mida konkreetne tegevus tegelikult vajab.

„Üha olulisemaks muutub ka nutikas hoone juhtimine. Hoone haldussüsteemid koguvad pidevalt andmeid sise- ja välistemperatuuri, õhuniiskuse, valgustuse, energiatarbimise ning erinevate ruumide kasutusintensiivsuse kohta. Nende andmete põhjal saab kütet, ventilatsiooni ja valgustust automaatselt kohandada vastavalt muutuvatele tingimustele. Tegelik kasu sünnib siis, kui kohapealne elektritootmine toimib koos õhutiheda hoone, kaasaegse LED-valgustuse, tsoonipõhise juhtimise ja energiakasutuse seirega,“ selgitab G. Valkaitis.

Loe kogu artikkel: https://www.delfi.lt/bustas/ateities-miestai/tokiu-pastatu-pasaulyje-vos-keli-traukia-ir-turistus-ir-investuotojus-120301056